Aegjärkne raie ehk hajaliraie – vaata Turberaie
Algtihedus (kultiveerimistihedus) - algne kultiveerimiskohtade (istutus- või külvikohtade) arv ühe hektari kohta metsa kultiveerimisel.
Alusmets (põõsarinne) - enamasti põõsastest (sarapuu, kuslapuu, lodjapuu, paakspuu, mage sõstar ja teised) ja madalamatest puudest (pihlakas, toomingas, kadakas ja teised) koosnev puittaimede rinne puurinde (või puurinnete) all, mis ei ole tulevikus võimeline moodustama puistut.
Alustaimestik (alustaimestu) - metsataimkatte alumine osa, mis moodustub puhmarindest, rohurindest ja sambla-samblikurindest.
Arenguklass - metsamaa või puistu arengustaadiumit ja suhtelist vanust iseloomustav mõiste ehk puistu suhteline vanuseaste võrrelduna enamuspuuliigi küpsusvanusega. See võimaldab erineva elueaga puuliikide puistute vanust võrrelda; arenguklasse on seitse:
Lage ala - ala, kus põhirinne puudub ja kus kultiveeritud või looduslikult tärganud metsataimed puuduvad või on neid vähem kui 500 tükki hektari kohta.
Selguseta ala - kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab ülepinnaliselt vähemalt 500 elujõulist metsataime hektari kohta.
Noorendik - kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus hektaril kasvab ülepinnaliselt vähemalt 1500 1,3 meetri kõrgust või kõrgemat puud ja kus peapuuliigi puude keskmine rinnasdiameeter on kuni 6 sentimeetrit (kaasa arvatud).
Latimets - puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6 cm ja kuni 12 cm (kaasaarvatud) ning kaalutud keskmise vanusega alla 1/2 kaalutud keskmisest küpsusvanusest.
Keskealine mets - puistu, mille kaalutud keskmine vanus on üle kümne aasta väiksem kaalutud keskmisest küpsusvanusest ja mille:
1) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on suurem kui 12 cm;
2) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on väiksem kui 12 cm, kuid vanus ½ küpsusvanusest või enam.
Valmiv mets - puistu, mille kaalutud keskmine vanus on kümme või vähem aastat väiksem kaalutud keskmisest küpsusvanusest.
Küps mets - puistu, mille kaalutud keskmine vanus on võrdne kaalutud keskmise küpsusvanusega või ületab selle.
Biomitmekesisus - ka bioloogiline mitmekesisus ehk biodiversiteet ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus - üks bioloogilise süsteemi elujõu mõõte, eluvormide ja elusorganismide diapasoon ja variatsiooniaste antud ökosüsteemis ja bioomis. Hõlmab eluslooduse mitmekesisust selle kõikidel tasanditel - geneetiline ja rakusisene mitmekesisus, taksonoomiline ja populatsiooniline mitmekesisus, ökoloogiline mitmekesisus (kooslused, biotoobid, ökosüsteemid, ökoloogilised protsessid) - olles seega kui mingi regiooni ökosüsteemide, liikide, populatsioonide ja geenide kogurikkus.
Boniteet - puistu kõrguskasvu kiiruse näitaja, mis peegeldab puistu majanduslikku väärtust või kasvukoha sobivust vastava puistu enamuspuuliigile (ökoloogilises mõttes). Puistu boniteediklassi määramise aluseks on puistu enamuspuuliigi teatud vanuses saavutatud keskmine kõrgus. Praegugi veel kasutatavas professor Mihhail Orlovi 1911. aasta klassifikatsioonis (boniteerimistabelites) on boniteediklasse 7, kus klasside ulatus meetrites on teatud intervalliga. Kõige tootlikumad puistud kuuluvad Ia, kõige kehvemad puistud Va klassi.
Enamuspuuliik - I rinde suurima tagavaraga puuliik.
Energiapuit - laiemas mõistes puit energia tootmiseks (see on tarbepuust peenem või halvema kvaliteediga), kaasa arvatud raiejäätmed ja kännud; kitsamas mõistes peente puude (peamiselt pehmelehtpuude) ja põõsaste puit energia tootmiseks, mida saadakse valgustusraiest, liinitrasside, kraavi- ja teeäärte puhastamisel ning spetsiaalsetest energiapuiduistandikest (energiametsadest).
Eraldis - metsa kaardistamise ja kirjeldamise üksus, pindalalt terviklik metsaosa, mille tekkeviis, koosseis, vanus, täius, boniteet ja metsakasvukohatüüp on kogu ulatuses piisavalt ühesugune, et seda saaks majandada ühesuguste võtetega. Eraldis võib olla osa puistust, kui viimane on sihtide või teedega osadeks jaotatud. Eraldiste piirid kantakse metsakaardile metsa ülepinnalise takseerimise käigus. Sarnaseid metsaosi võib käsitleda sama eraldisena, kui need on teineteisest eraldatud mingi joonelemendiga (siht, kraav, tee, liin, trass).
Forvarder - laaduriga metsaveomasin ehk metsaveotraktor ümarmetsamaterjali kogumiseks ja kokkuveoks laotplatsile. Eesmisel raamil (ühe- või kaheteljeline) paiknevad mootor ja kabiin, tagumisel raamil (kaheteljeline) laadur ja püsttugede vahel veetav materjal.
Haavataelik (Phellinus tremulae) - on haava südamemädanikku tekitav torikseen. Viljakehad arenevad puudel oksaasemete kohal ja paistavad sageli hallide kühmude või mügaratena. Välja arenenud viljakeha on laia laskuva aluse ja läbilõikes nürinurkse kujuga, tugevasti radiaalsuunas lõhestunud ülapinnaga. Alumine pind on kaetud väikeste pooridega, läbilõikes tuleb nähtavale mitu torukeste kihti: iga kiht näitab aastast juurdekasvu. Leitud on isegi kuni 80-aastaseid viljakehi. Haavataelik on spetsialiseerunud liik, kes kasvab vaid haabadel ja paplitel. Temaga on püütud katseliselt nakatada näiteks vahtrat ja kaske, ent looduses pole see õnnestunud. Seevastu haava vastupanuvõime selle seene nakkusele on äärmiselt nõrk, mistõttu ei leia päris terveid puid isegi noortes metsades. Vanemates haavikutes on enamik puid südamemädanikust kahjustatud, mõnes puistus näeb vaid üksikuid haavataeliku viljakehadeta tüvesid. Seda seent on leitud üle Eesti kõigist metsatüüpidest, kus kasvab haab. Tavaliselt asustab ta elusaid puid, vaid üksikleiud pärinevad lamapuudelt.
Hakkpuit ehk puiduhake - hakkuris laastukesteks (umbes 3-5 sentimeetrit) purustatud puit, mida toodetakse raiejäätmetest, võsapuidust, puidujäätmetest, harvem ka tüvepuidust ja kasutatakse energia tootmiseks (kütteks), puitplaatide valmistamiseks või tselluloosi tooraineks.
Harvendusraie - hooldusraie liik, mida tehakse üle 8 sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga (harilikult üle 20 aasta vanustes puistutes) puistutes 10 - 25 aastaste vahedega üks või mitu korda. Harvendusraiet tehakse puistu liigilise koosseisu lõplikuks kujundamiseks ning tulevikupuude kasvu takistavate puude väljaraieks; vanemas eas tehtaval harvendusraiel saadakse otsest raietulu rohkem.
Harvester - kompleksne raiemasin, mis langetab, laasib ja järkab tüvesid ning paigutab valmistatud sortimendid virnadesse. Tööseadisteks on langetamisel ja järkamisel kettsaag või nuga, laasimisel lõikenoad. Harvesteri mõõteseadmetega määratakse töödeldava ümarpuidu mahud pikkuse ja läbimõõdu mõõtmise teel (laasimisel ja järkamisel), seda nimetatakse harvestermõõtmiseks. Väiksemaid harvestere kasutatakse hooldusraietel, suuremaid uuendusraietel.
Harvik (hõrendik) - mitmesuguste häiringute (põleng, torm, liigniiskus, üleujutus, juuremädanik ja muud) üksik- või koosmõjul liigselt hõrenenud puistutest allesjäänud harvalt kasvavate keskealiste ja vanemate puudega metsamaa, mille ülerinde puude täius on alla 30%. Harvikutes on kamardumise või soostumise tõttu metsa looduslik uuenemine sageli takistatud.
Hooldamine - olenevalt kasvukohaoludest ja peapuuliigi ohustajate olemasolust sisaldab metsakultuuride hooldamine laiemas mõttes kultuuri täiendamist, rohttaimestiku, selle kulu ning ebasoovitavate lehtpuude kõrvaldamist, männikärsaka tõrjet, istutatud taimede ümbruse multšimist, taimede kaitsmist näriliste ja sõraliste vastu, tarastamist ja muud.
Hõredus (puistu hõredus) - näitaja võrdub puistu pindala (ruutmeetrites) ja seal kasvavate puude arvu jagatise ruutjuurega ehk sisuliselt näitab puudevahelist keskmist kaugust (meetrites) selles puistus.
Häil - väikesepindalaline puudeta ala (puurindeta tühik) puistus, harilikult läbimõõduga 15-50 meetrit.
Häilraie - vaata Turberaie
Häiringud (metsahäiringud) - tugevalt metsa mõjutavad looduslikud sündmused ja tegurid, mis toimuvad ebaregulaarselt ja juhuslikult. Need on metsa tervislikku seisukorda, täiust (tagavara), vanust, kõrgust, struktuuri ja liigilist koosseisu kiirelt ning oluliselt muutvad lühiajalised protsessid, kus tekib rohkesti surnud puid ja lamapuitu; häiringud tekitavad omakorda uusi suktsessioonistaadiume. Looduslikud häiringud metsas on erineva intensiivsuse (häiringu käigus hukkunud isendite arv pindalaühikul) ja ulatusega (hukkunud organismide koguarv või kahjustunud pindala suurus). Erinevates metsades on valdavad eri tüüpi looduslikud häiringud: kuivades metsatüüpides põlengud, niiskemates ja märgades või vooluvete äärsetes metsades tormid ja üleujutused, lumerohketel talvedel lumemurrud. Inimtekkelised häiringud uuendusraiete näol on ligilähedased tugevatele tormikahjustustele.
Igaüheõigus - peamiselt Põhjamaades olev õigus liikuda looduses ka eramaadel eeldusel, et ei häirita ega kahjustata loodust ning eraomaniku puutumatust ja omandust. Riigimetsamaal võib liikuda ööpäevaringselt, tähistamata eramaal päikesetõusust päikeseloojanguni.
Indikaatorliik - teatud kasvukohatüübile või tüübirühmale iseloomulik liik; liik, mille esinemine piirdub teatud kasvutingimustega, mida seega võib käsitleda neid tingimusi iseloomustavana.
Intensiivne metsakasvatus (-majandus) - puidutoodangule keskenduv metsamajandamise suund, kus metsa uuendamine toimub kultiveerides, toodetava puidu kasutuseesmärgid on määratletud ja metsa hooldatakse nende eesmärkide saavutamiseks õigeaegsete ning kvaliteeti parandavate raietega.
Istik - ühel korral ümber istutatud (koolitatud) seemikust avamaal kasvatatud (enamasti) 3- või 4-aastane taim (vahel on jäetud kasvama ka 5. aastaks) või 1. aastal algselt katmikalal ja seejärel koolitatuna avamaal 2- või 3- aastaseks kasvatatud taim.
Istutuskaugus ehk sead ehk kultiveerimisskeem - metsakultuuris istutus- või külvikohtade vaheline kaugus ridade vahel ja ridades (näiteks Mänd 2,0 x 1,2 meetrit), nende korrutis on ühe kultiveerimiskoha kohta tulev pindala.
Juurdekasv - uue puidu ladestumine olemasolevatele puidukihtidele, mille tulemusena suurenevad nii kambiumikihi üldpindala kui kasvavate puude mõõtmed. Juurdekasv peegeldab puu kasvu dünaamikat ja võimaldab prognoosida tema mõõtmete suurenemise kiirust, samuti määrata ladestuva puidu iseloomu. Puistu või puistuelemendi mõne takseertunnuse (tüve diameetri, ümbermõõdu ja kõrguse) juurdekasvu saab kasvaval puul leida otsese mõõtmisega, mõnda aga kaudselt määrata (rinnaspindala ja tagavara). Vaata tagavara juurdekasv.
Juurekael - puutüve kõige alumine jämenenud alaosa, kus puu tüvi läheb üle peajuurteks. Puudel asub juurekael tavaliselt maapinnajoonel, turvasmuldadel pikaaegse kuivendamise tagajärjel maapinnast kõrgemal. Juurekael on hästi eristatav noortel puudel, vanadel puudel on peajuurte harunemise koht laienenud ja juurekaela asukoht ebamäärasem.
Juurepess - mitmeaastaste viljakehadega patogeenne torikseente hulka kuuluv seeneperekond Heterobasidion, elutseb paljudel okas- ja lehtpuudel, on kosmopoliitne. Ohtlik eriti okaspuudele, neil tekitab peamiselt juurte mädanikku, osadel liikidel ka tüve alaosa oranžikat valgete täppidega mädanikku. Eestis kõige ohtlikum okaspuude juure- ja tüvemädanikku põhjustavate seente perekond; meil esinevad liigid on kuuse-juurepess (Heterobasidion parviporum) ja männi-juurepess (Heterobasidion annosum). Nakkus levib eoste ja mullas asuva seeneniidistiku kaudu. Lõpptagajärjeks on kuuskede tuuleheide või mädanikuga tüve alaosa murdumine ning noorte ja keskealiste mändide kuivamine juuremädaniku tõttu. Tervete puistute esmanakkus juurepessuga toimub pärast hooldusraiet basidiospooride ja koniididega, mis levivad õhu, loomade ja vihmavee kaudu. Need nakatavad kõige sagedamini värskeid kände vegetatsiooniperioodil tehtavate raiete ajal, harvem koorehaavandeid elusatel puudel. Juurekontaktide kaudu levib seenemütseel edasi ümbritsevatele naaberpuudele, tekivad laienevad haiguskolded. Pärast haige metsa raiumist nakatab kuusekändudes püsiv seen istutamise või loodusliku uuenemise teel tekkinud kuusepõlvkonna. Pealt helepruunid ja alt valged viljakehad tekivad alles mitme aasta pärast mahalangenud kuuskede tüve alaosal või juurtel, samuti vanadel kuusekändudel. Juurepess hakkas väga laialdaselt levima peale saagide kasutuselevõttu metsas, sest suured kändude ristlõikepinnad avavad eostele juurdepääsu piki puud kulgevatele peentele soontele ja trahheiididele ning kännu pinnal avaneb seeneeostele ka eriti sobiv puu lüli- või küpspuidu piirkond. Juurepess on väga tavaline nähtus majandatavas metsas. Juurepessu liikide poolt tekitatud tüve- ja juuremädaniku tõttu on majanduslik kahju väga suur.
Juurevõsu - pindmiselt asetsevate peente, 0,5-1 sentimeetri jämeduste juurte lisapungadest arenenud võsud, mille abil mõned lehtpuuliigid paljunevad. Tekivad sageli kiratsevatel puudel või juurte vigastamise tagajärjel, kuid ka pärast puude maharaiumist, näiteks haabadel kuni kümne meetri kaugusel tüvest. Meie metsapuudest annab elueal arvestatavat juurevõsu hall lepp. Juurevõsudest tekkinud isendeid tabavad tüvemädanikud kergemini (eriti paplid, haab), ka on nad lühemaealised kui seemnetekkelised puud. Juurevõsud kasvavad nooruses emapuu juurestiku varuainete arvel väga kiiresti (esimesel aastal kuni 2 meetrit). Juurevõsu tekib veel harilikul sirelil, astelpajul, robiinial, äädika- ja kuradipuul ja teistel.
Järelkasv - vana metsa võrastiku all või metsa servas looduslikult tekkinud noor metsapõlvkond, mis soodsatel tingimustel võib jõuda ülarindesse, kõrgus kuni 4 meetrit või 25% I rinde kõrgusest. Järelkasv on sageli teisest liigist (peamiselt kuusk) kui puistu enamuspuuliik.
Jätkusuutlik metsamajandus - metsaressurssi ja metsamaad majandatakse ning kasutatakse sellisel viisil ja määral, et säilib metsade elurikkus, produktiivsus ja taastumisvõime, samuti potentsiaal täita ka tulevikus ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaal-kultuurilisi funktsioone nii kohalikul, riigi kui globaalsel tasandil. Jätkusuutlik metsade majandamine tähendab tasakaalu saavutamist metsa kasutamise erinevate viiside vahel, kusjuures mingi puuliigi puiduressurssi kasutus pikemal ajavahemikul ei ületa selle liigi tagavara juurdekasvu; kasutus on võimaluste piires pidevalt ühtlane ning pideva metsauuendamisega tagatakse vajalik noorte puistute pealekasv.
Kasvukohatüüp - suhteliselt ühesuguste metsakasvutingimustega osa metsamaast, millel on sarnane reljeef, mikroreljeef, põhjaveetase ja mulla liik, mille tõttu erineb teistest metsamaa osadest sarnase alustaimestikukoosluse ning puistu koosseisu, struktuuri ja tootlikkuse poolest. Kasvukohatüüpe nimetatakse mõne eriti iseloomuliku taime või taimerühma (arumetsade puhul) või sootüübi (soometsade puhul) järgi. Metsakasvukohatüüpe saab määrata metsaga ja ka metsata metsamaal. Kasvukohatüüpide määramisel on vaja käsitleda kasvukohatüübi tunnuseid kompleksselt, see tähendab kasvukohatüüpide liigitus põhineb nii looduslikel tingimustel kui puistu tootlikkuse näitajatel, mistõttu rakendatakse samasse tüüpi kuuluval alal ühesuguseid metsamajanduslikke võtteid.
Keskealine mets - vaata Arenguklass
Kliimakskooslus - ökosüsteemi loodusliku arengu kulminatsiooniaste antud tingimustes, see on tasakaaluseisundi saavutanud püsikooslus, milleni jõudmise järel on muutused pika aja jooksul minimaalsed.
Kluppimine - puude rinnasdiameetri mõõtmine spetsiaalse haarade ja mõõtjoonlauaga mõõtevahendiga - metsaklupiga.
Kokkuvedu - metsamaterjalide või täistüvede vedamine raielangilt vahelattu (langi serva, autotranspordile kättesaadavasse kohta), tänapäeval kasutatakse puidu kokkuveol peamiselt forvardereid ja teisi kokkuveomasinaid.
Kokkuveotee - peamiselt hooldusraie käigus raielangile sisseraiutud kuni 4 meetri laiune teetrass, sageli raiejäätmetega tugevdatud, mis on mõeldud raiutud puidu väljaviimiseks metsast. Kokkuveoteede vahekaugus on 20-30 meetrit ja nende pindala ei või olla suurem kui 20% lageraielangi pindalast.
Koosseis - näitab puuliikide protsentuaalset osakaalu puistu tagavarast või rinnaspindalast rinnete kaupa. Koosseisu kirjeldab lühidalt koosseisuvalem, kus puuliigid on antud lühendiga ja nende osatähtsus protsendiga rinde kogutagavarast või rinnaspindalast, reastatakse kahanevalt (näiteks 70KS 30KU).
Kultiveerimine - metsa kunstlik uuendamine või metsastamine inimese poolt metsapuude seemnete külvamise või taimede istutamisega.
Kultuurpuistu - inimese poolt külvi või istutusega rajatud puistu.
Kõrgusindeks - kasvukoha potentsiaalse tootlikkuse iseloomustamisel kasutatav näitaja ehk puistu kasvukiiruse iseloomustaja (boniteedi mõiste analoog). Näitab valemite alusel prognoositavat okaspuu- või kõvalehtpuupuistu kõrgust 100-aastaselt või pehmelehtpuupuistu kõrgust 50-aastaselt, tähistatakse vastavalt H100 või H50. Määratakse puuliigi, tema hetkevanuse ja kõrguse põhjal. Boniteediklasside juures on toodud lisaks rooma numbritega tähistusele ka nende kõrgusindeksid H50 ja H100. Puistu 100 aasta vanuses on boniteediklasside keskmine väärtus meetrites järgmine (kõigi puuliikide puhul sama): Ia - 34 , I - 30, II - 26, III - 22, IV - 18, V - 14, Va - 10.
Kõvalehtpuud - Eesti metsamajanduslikus käsitluses puurühm, millesse kuuluvate perekondade (tamm, saar, vaher, jalakas) puit on kõva, suure tihedusega (umbes 650-700 kg/m3) ning kaunis ja ilmekas. Kõvalehtpuud on nõudlikud mulla viljakuse ja niiskuse suhtes, vähemalt noores eas varjutaluvad, suhteliselt suurte viljadega (mis ei levi kuigi kaugele) ja pika elueaga. Sageli nimetatakse seda rühma väärislehtpuudeks või koos pärnaga laialehisteks lehtpuudeks.
Kännuvõsu - värske kännu uinu- ja lisapungadest tekkinud võsud, mille abil niisketes ja märgades kasvukohtades uuenevad sageli sanglepp ja sookask.
Külmaseen (Armillaria) - selles kosmopoliitses seeneperekonnas on 200 liiki, mis on võimelised nakatama kõiki igas vanuses puittaimi. Metsapuude ühed ohtlikumad parasiitseened, mis tekitavad tüve alaosa ja juurte mädanikku alates keskealistest puudest. Levivad vähem eoste abil (pääsevad tervesse puusse koorevigastuste kaudu), peamiselt aga paksude mustade risomorfide abil - nii võivad ühe isendi risomorfid mullas ja metsakõdus levida sadade meetrite kaugusele, kasutades toidubaasina kändusid. Külmaseente meevärvi kellukakujulised üheaastased viljakehad on okas- ja lehtpuude mädanevatel tüvedel, kändudel ja juurtel hilissuvest külmadeni kobaras koos, eostolm on valge. Eestis esinevad peamiselt põhja-külmaseen (Armillaria borealis) ja tõmmu-külmaseen (Armillaria ostyae). Viimane on kõige patogeensem, eriti männile. Okaspuudel põhjustab okaste kolletumist, vaigujooksu ja juurdekasvu vähenemist, lehtpuudel võrsete ja okste kuivamist. Noorelt on külmaseened head söögiseened, kasutatakse vaid kübarat, jalg on vintske.
Külvilapid - männi külvamiseks palu- ja nõmmemetsades tehtud mineraliseeritud mullaga lapid suurusega 40 x 40 - 80 x 80 sentimeetrit. Väiksemaid lappe väiksematel raiestikel tehakse maakirvega või väheste raiejäätmete korral ka rehaga, suuremaid lapilööjatega, eemaldades varise-, sambla- ja kõdukihi või segades viimast mineraalmullaga, et seemnetel oleks soodne idanemiskeskkond ja hiljem seemikutel hea kasvukeskkond.
Küps mets - vaata Arenguklass
Küpsusvanus - vanus, millest alates puistu loetakse teatud aspektist küpseks - see on vanus, mille juures puistu raiumisel saadakse parim majanduslik tulemus kogu puistu kasvamise aja kohta ehk raieringi ühe aasta kohta. Puistu on raieküps, kui ta on saavutanud taseme, kus teda tuleb põhjendatult uuendada. Majandusliku tulemusena võib vaadelda seejuures maksimaalset puidu üldkogust (mahuküpsus, mille puhul tagavara keskmine juurdekasv või muut on maksimumis ning jooksva ja keskmine juurdekasvu või muudu kõverad lõikuvad), teatud tarbesortimentide kogust (tehniline küpsus), puidu hinda (hinnaküpsus) või kasumit (kasumiküpsus). Kõige varem saabub mahuküpsus, veidi hiljem tehniline küpsus, seejärel hinna- ja kasumiküpsus. Palju hiljem saabub bioloogiline ehk loomulik küpsus - see on ajaperiood, mil puistu juurdekasv on miinimumis ja puude väljalangemine on järsult suurenenud. Küpsusvanus sõltub puu liigist, puude kvaliteedist, puistu kasvukiirusest, metsa mitmekülgse kasutamise tasemest, majanduslikest tingimustest ja muust.
Küttepuu - vaata Sortiment
Lage ala - vaata Arenguklass
Ladvaotsa läbimõõt (ladva diameeter) - palgi, paku või muu ümarmetsamaterjali ladvapoolsest otsast palgi pikiteljega risti mõõdetud läbimõõt, mis on koonde tõttu peenem kui tüükapoolse otsa läbimõõt. Mõõdetakse vastavalt mõõtmiskokkuleppele kooreta või koorega, viimasel juhul lahutatakse mõõtmistulemusest kahekordne koore paksus.
Lageraie - uuendusraie liik, kus alates raie algusest raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud seemnepuud, järelkasv, säilikpuud ja vääriselupaik tervikuna selle olemasolul; on lubatud, kui puistu on saavutanud küpsusvanuse või -diameetri või kui puistu täius on alla 40%.
Lamapuit - kitsamas mõttes pikemat aega maas lebanud jalalt varisenud surnud puutüved; laiemalt võttes võib lamapuidu hulka arvata ka värsked tormimurru ja -heite tüved. Esimesel juhul jääb kogu lamapuit metsa lagunema ning on oluliseks toitainete allikaks metsataimestikule ja elupaigaks metsaelustikule, selle kogus on üheks kriteeriumiks vanade metsade määratlemisel; teisel juhul koristatakse ja kasutatakse sellest värske puidu osa.
Latimets - vaata Arenguklass
Lihtpuistu - ühe puurindega puistu; puudel on siin suhteliselt väike erinevus kõrguses ja nad moodustavad ühtlase võrastikutasapinna.
Liitpuistu - mitme puurindega puistu (Eesti tingimustes on liitpuistud peamiselt kaherindelised).
Liitus - võrade katvuse (liituvuse) suhteline näitaja, mis näitab, kui mitu protsenti või mitu kümnendikku tervest puistust või proovialast katab võrade ristprojektsioon.
Looduslik uuendamine ehk looduslikule uuenemisele kaasaaitamine (LK) - loodusliku uuenduse tekke ja selle kasvu soodustamine mitmesuguste võtetega - maapinna ettevalmistamine, seemnepuude või -gruppide jätmine, uuenduse hooldamine ja muud.
Looduslik uuendus - looduslikult tekkinud metsa moodustavate liikide noorte puude kogum, kasutatakse peamiselt kuni 10-aastaste taimede, see tähendab noorimate arenguklasside (lage ala, selguseta ala) puhul.
Looduslik uuenemine - uue metsapõlve tekkeprotsess loodusliku isekülvi teel juure- või kännuvõsudest; nii nimetatakse ka loodusliku uuenduse tekkeperioodi.
Looduslähedane metsamajandus - metsade majandamine viisil, kus metsa kasvatamise protsessis püütakse võimalikult palju järgida metsa looduslikke arenguprotsesse. Tegutsetakse looduse enese osutatud suundadel, kuid pööratakse tähelepanu metsa kasvatamise majanduslikule tulususele, sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning metsalooduse mitmekesisuse säilitamisele.
Loomuld ehk paepealne rendsiina - paest või dolomiidist aluspõhjal tekkinud kuni 30 sentimeetri tüseduse huumushorisondiga väga põuakartlik, kuid samas kõrge huumusesisaldusega muld, esineb peamiselt loometsades ja -niitudel.
Lumemurd - peamiselt okaspuude tüve murdumine lume suure raskuse all peamiselt võraosast või suurte okste murdumine tüvest (peamiselt männil).
Lumevaalimine - peamiselt peenemate lehtpuude kooldumine ehk mahapaindumine võrasse kogunenud lumekoorma mõjul.
Lülipuit - puutüve ja okste sisemine, elutegevuse lõpetanud osa, mis on kaotanud vee juhtimise võime (trahheed on ummistunud tüllidega) ja temas ei ole enam elusaid rakke ega puule vajalikke varuaineid. Lülipuidus on rakuseinad läbi imbunud park- ja teiste ainetega, mistõttu need on muutunud tumedaks ja vahel ka lõhnavaks. Lülipuit on mehaaniliselt tugev, mädanikule vastupidav, kergesti immutatav ja suure väärtusega tarbepuit. Maltspuidu rakukihid muutuvad perioodiliselt lülipuiduks ja seetõttu lülipuidu osa laieneb, kuid mõnel liigil ei ole nad selgelt eristatavad. Lülipuit on selgemalt eristatav mõningatel okas- ja kõvalehtpuuliikidel värvuse põhjal.
Maapinna ettevalmistamine - metsakultiveerimisel maapinna mineraliseerimine või/ja rohttaimestiku kõrvaldamine või mulla orgaanilise ja mineraalosa segamine, et kergendada taimete istutamist või seemnete külvi, tekitada tõusmetele ja taimedele soodsam kasvukeskkond ning vähendada järgnevat rohttaimestiku konkurentsi väikestele puutaimedele. Maapinna ettevalmistamist tehakse valdavalt masinatega lappide, küngaste, viilude, vagude või mineraliseeritud ribadena enne külvi ja istutamist või nendega samaaegselt. Väiksema töömahu korral tehakse seda ka käsitsi (näiteks külvilappide valmistamine).
Maapinna mineraliseerimine - mineraalsel metsamullal metsavarise- ja metsakõdukihi koos alustaimestikuga eemaldamine enne külvi või istutust või ka külviga samaaegselt; kasutatakse ka metsa looduslikul uuenemisel seemnetele soodsa idanemiskeskkonna loomiseks.
Majandusmets - mets, mille kasvatamisel on peaeesmärgiks metsast majandusliku tulu saamine. Metsa kasutamisel kehtivad vaid metsaseadusega kehtestatud üldised piirangud, lubatud on erinevad raieviisid.
Maltspuit - puidu välimine, niine ja säsi vahel paiknev tüve füsioloogiliselt aktiivne ja noorem osa, seda mööda kulgeb vee ja selles lahustunud mineraalainete vool juurtest võrasse; selle parenhüümirakkudes talletatakse ja võetakse kasutusse toitaineid vastavalt aastaajale. Okaspuudel on selles puiduosas suur vaigusisaldus, mis kaitseb putukate ja haiguste vastu. Suure elujõulise võraga ja intensiivse juurdekasvuga puudel on maltspuidu osatähtsus suurem, ka on maltspuitu rohkem tüve ülemises pooles. Liigiti on maltspuidu osatähtsus tüves erinev, kuid liigisiseselt sõltub selle ristlõikepindala võra suurusest ja puu vanusest.
Metsade killustumine ehk fragmenteerumine - varasemate suuremate metsamassiivide jagunemine väiksemateks, üksteisest eraldi asetsevateks metsatükkideks loodushäiringute või inimtegevuse tulemusena; killustumine mõjutab elusorganismide liikumist ühest metsatükist teise ja võib põhjustada mingi populatsiooni jagunemist. Killustumise teine aspekt on metsaosa jagunemine paljudeks metsakinnistuteks metsamaa müügi või pärandamise tulemusel, mille järel metsaosa efektiivne majandamine on rikutud.
Metsakorraldus ehk metsa korraldamine - metsavarude hindamisega (inventeerimisega), metsaomaniku nõustamisega ja metsamajanduslike tööde pikaajalise planeerimisega seotud tööd, mille alusel peetakse metsavarude riiklikku arvestust (inventeerimisandmed kantakse metsaregistrisse), antakse hinnang metsamaa ja puiduvarude seisukorra ja suuruse kohta, sealhulgas koostatakse metsaomanikule soovi korral metsamajandamiskava.
Metsa kõrvalkasutus - metsast peamiselt mittepuiduliste saaduste varumine või metsa baasil teenuste pakkumine või kasutamine. Metsa kõrvalkasutus kätkeb endas mittepuiduliste metsasaaduste kasvatamist, varumist, kasutamist ja tootmist müügiks, korilust, rekreatsiooni, jahindust, loodusturismi ja muud.
Metsamajandus ehk metsade majandamine - metsanduse haru, mis hõlmab metsa kasvatamise (metsa genofondi parandamine, metsaseemnemajandus ja metsataimekasvatus, metsa uuendamine, uuenduse hooldamine, raied metsa kasvatamisel ja uuendusraied, metsaparandus), metsa kaitsmise haiguste ja kahjustuste eest, metsahoiu ja metsas loodusväärtuste hoidmise, metsateede ehitamise ning puidu- ja teiste metsavarude arvelevõtu ja kasutusmahu arvutamise metsa kasutamiseks ning metsavarude ja -teenuste kasutuse, et kokkuvõttes saada majanduslikku tulu. Metsamajanduse tegevusharud on metsakasvatus, metsakaitse, metsakorraldus, metsakasutus, puhkemetsandus ja metsahoid.
Metsapärandkultuuri objekt - eelmiste põlvkondade loodud rajatised ja tegutsemise jäljed metsamaastikul, see tähendab varasematest aegadest pärit metsa kasvatamise, kasutamise ja valvetööde ning metsasaaduste kogumise ja töötlemise objektid, mis ühendavad minevikku tänapäevaga. Lisaks materiaalsel kujul objektidele on selleks ka vaimsed väärtused. Metsanduslikuks pärandkultuuriks on vaigutatud puud, ajaloolised metsakuivendusobjektid, ajalooliste isikute rajatud puistud või puud, kestvalt uuritud puistud, eripärase kasutuseesmärgiga puistud (laevaehitusmetsad), põlised metsa- ja taliteed, tõrvaajamis- ja söepõletuskohad, tulevalvetornid, veehoidlad, metskondade ja metsavahtide hooned, metsavahikohad, vanad metsataimlad ja muud.
Metsarekreatsioon (metsapuhkus) - inimeste tegevus metsamaastikul, kus nende positiivseks motiveerijaks ja mõjutajaks on mets ise, mille tulemusena paraneb metsamaastikule tulnud inimese vaimne ja füüsiline seisund ning taastub töövõime.
Metsateatis - dokument, milles metsaomanik teavitab keskkonnaametit kavandatavatest raietöödest ning metsakahjustustest ja pärandkultuuriobjektidest. Keskkonnaamet kontrollib kavandatud töö tegemise võimalikkust ja teavitab tööd lubava või keelava märkega metsateatise koopial. Töö mittelubamist põhjendatakse kirjalikult.
Metsatüüp - kasvukohatüübist astme võrra detailsem metsatüpoloogiline üksus, mida saab kasutada metsaga metsamaal, sest näitab enamuspuuliiki kasvukohatüübi piires (näiteks jänesekapsakuusik, pohlamännik). Vastavas kasvukohatüübis on nii palju metsatüüpe, kui mitu puuliiki suudavad seal puistud moodustada.
Metsa uuendamine - vana metsapõlve eemaldamine uuendusraiega ning selle asendamine uuega kas külvi, istutamise või looduslikule uuenemisele kaasaaitamise teel. Kunstlikul teel saadud uut metsapõlve nimetatakse algul metsakultuuriks, vanemaks saades kultuurpuistuks. Uuendamine on ka ajutiselt metsata metsamaa (näiteks vana raiestiku või põlendiku) metsastamine.
Metsa uuenemine - vana metsapõlve asendumine uuega looduslikul teel ilma inimese kaasabita kas uuendusraie või mõne selle järgu järgselt või vana metsa all eeluuendusena. See võib toimuda kas isekülviga vana metsa puudelt või juure- ja kännuvõsudest.
Mitmerindeline puistu (liitpuistu) - suurte kõrguserinevustega puistu, kus esineb mitu puurinnet.
Männi-koorepõletik - keskealistes ja vanemates männikutes sageli esinev Cronartiumi perekonna seeneliikide poolt põhjustatud haigus. Ilmneb hajali asetsevatel puudel tüve alaosas või suurematel okstel tekkinud mustjate vaiguste haavanditena, millest ülalpool olev võra või oks tavaliselt aeglaselt sureb.
Männikärsakas - mardikaperekond (Hylobius) kärsaklaste sugukonnast, Eestis esineb kolm liiki. Nende keha on mustjaspruun, kattetiibadel on kollased täpid ja laigud ning pea eesotsas on pikk kärsak, arengutsükkel kestab kaks aastat. Mardikad lendlevad aprilli teises pooles ja mai alguses ning toituvad 2-7 aastastel männi- ja kuusetaimedel värsketel okaspuuraiestikel, närides tüvekese koore- ja niineosa puiduni, mille järel taimed võivad hukkuda. Nukust koorunud noormardikate küpsussööm 2. aasta sügisel on samuti istutatud okaspuutaimedel.
Männi - pigirooste - seenhaigus, mis esineb noortel kuni 30-aastastel mändidel, tabab noori võrseid kevadsuvel, neile tekkivate haavandite tõttu võrsed kõverduvad, tugeva kahjustuse korral kuivavad. Haigus levib eriti vihmase kevade korral ja ainult seal, kus männid ja haavad kasvavad lähestikku, sest männi-pigirooste tekitaja, roosteseene (Melampsora pinitorqua) vaheperemees on haab, mille lehtedel seeneeosed talvituvad.
Noorendik - vaata Arenguklass
Paberipuu - vaata Sortiment
Palk - vaata Sortiment
Parkmetsaraie - puhkemetsades ja parkmetsades tehtav kujundus- ja valikraie kombinatsioon vastavalt maastikulise metsakasvatuse lisaeesmärkidele, see tähendab ühendada jätkusuutlikku metsakasvatust rekreatiivsete vajadustega ja esteetiliste väärtustega - teha käidavateks ja ohututeks liikumisradu, avada vaateid huvitavatesse suundadesse ja objektidele, muuta puistu koosseisu, anda suuremat kasvuruumi pikaealiste liikide suurematele eksemplaridele ja muud.
Patogeen - mikroorganism (seen, bakter, vetikas, nematood, viirus ja muud), mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Peapuuliik - antud kasvukoha- ja majandustingimustes kõige enam kvaliteetset puitu andev või kõige paremini keskkonnakaitselist rolli täitev puuliik, mis on puistus piisavalt esindatud (moodustab valmivates ja vanemates puistutes minimaalselt 40%, nooremates 30% puistu tagavarast) ja mille järgi seda puistut majandatakse.
Peenpalk - vaata Sortiment
Pehmelehtpuud - Eesti metsamajanduslikus käsitluses puurühm, kuhu kuuluvate perekondade (haab, kask, lepp ja paju ehk remmelgas) hajulisooneline puit on pehme, selle tihedus suhteliselt väike (välja arvatud kask), ökoloogilised nõudlused väikesed, seemned on väga peened ja levivad kaugele ning liikide eluiga on suhteliselt lühike. Kõige selle tõttu asustavad nad pioneerpuudena raiestikke, metsalagendikke, sööte, endisi karjääre ja jäätmaid. Seda rühma kutsutakse ka peenelehisteks lehtpuudeks.
Piiranguvöönd - kaitseala kõige leebema kaitsekorraga ala, üks kaitseala vöönditest (kaitserežiimidest), kus majandustegevus on lubatud. Piiranguvööndis tuleb majandustegevuses arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud tingimustega ehk selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduses või kaitse-eeskirjas keelatud. Piiranguvööndid määratletakse seal, kus loodusväärtuste säilitamiseks rangemaid piiranguid pole vaja ja need toimivad ka ühendusalana rangemalt kaitstavate vööndite sidumisel ühtseks kaitsealaks.
Proovitükk - süstemaatilise juhuvaliku korras valitud kindla ja piiritletud pindalaga osa uuritavast metsaobjektist, millel mõõdetakse uuritavaid tunnuseid.
Puhtpuistu - puistu, kus enamuspuuliigi osatähtsus on vähemalt 90% puistu tagavarast või rinnaspindalast. Mõnel maal on enamuspuuliigi osatähtsuse piiriks 80%.
Puidu sinetus - sinetusseente poolt põhjustatud puidu värvumine hallikassiniseks. Sinetusel täheldatakse seenniidistiku põhjustatud puiud värvumist, mis märkimisväärselt ei nõrgenda puitu. Männi maltspuit hakkab sinetama eriti kergelt, kuid lülipuit on sinetamisele täiesti vastupidav. Kuusepuit on looduslikult üsna kuiv ja osalt sellepärast sinetusseened kahjustavad seda vähem. Puidu värvi muutus tuleneb kas seenniidistikust või niidistiku eritatud ainetest. Seente Ceratocystis coerulescens ja Alternaria alternata hüüfid on alguses heledad, kuid tuhmuvad varsti. Sinetumine toimub kõige kiiremini suve kõige soojemal ajal nii metsas toore ümarmetsamaterjaliga kui kuivamata või niiskes kohas säilitatava saematerjaliga. Kevadsuvel koorega metsamaterjali asustanud üraskid on olulisemad sinetusseente levitajad. Seened võivad muuta koorerakke üraskitõukudele sobivamaks toiduks.
Putukarüüste - putukatele soodsate ilmastikutingimuste (pikalt soe ja kuiv suvi ning pehme talv) korral kas ühekordse või puudele halvemal juhul järjestikuse esinemise mõjul tekkiva hulgisiginemise järel massiline puude paljakssöömine või puu niinekihti tungimine nii suures ulatuses, et puude kaitsemehhanismid ei suuda neid takistada. Putukarüüstest meil üht olulisemat - üraskirüüstet - soodustab rohkete nõrgestatud jalalseisvate puude või toorete tormiheitepuude olemasolu.
Puude arv hektaril - näitajat (tükki/hektari kohta - tk/ha) kasutatakse eriti noorendike, üksikpuude rinde ja järelkasvu iseloomustamiseks rinnaspindala või täiuse asemel, ka selguseta ala ja metsakultuuri iseloomustamisel.
Puursüdamik - juurdekasvupuuriga puutüvest ristisuunas välja puuritud 4-6 millimeetrise läbimõõduga silinderjas puiduproov, millelt loetud aastarõngaste arvu järgi saab otsustada puu vanuse üle, aastarõngaste laiuse järgi puu jämeduskasvu üle, puursüdamiku puidu seisukord ja iseloom näitavad puu tervislikku seisundit. Terved ja pikad puursüdamikud on aluseks dendrokronoloogilistele uurimistele.
Põimendusraie (soome poimintahakkuu) - Soomes kasutatav raieviis, kus vanemast puistust eemaldatakse erineva suurusega üksikuid puid allesjäävate puude kasvu ja järelkasvu valgustatuse parandamiseks. Raie eesmärgiks on erivanuseline puistu, mis on eelduseks püsimetsa majandamisele. Põimendusraie oli Eestis vanemate puistute hooldusraieliigi nimetuseks enne 1993. aasta metsaseadust.
Põlismets - mets, mis on kujunenud ilma inimtegevuseta metsapuude paari põlvkonna jooksul ja on lähedal kliimaksstaadiumile. Põlismetsale on iseloomulik, et puistu koosseisus domineerivad liigid kuuluvad vähemalt nelja erinevasse vanuseklassi, jalal seisvaid surnud puid ja lamatüvesid on rohkem kui 5% kasvavate puude arvust, esineb tugevasti kõdunenud lamatüvesid, puistus pole jälgi raietest, metsa veerežiim on kuivendamisest mõjutamata. Põlismetsa puurinne koosneb suures osas kliimaksliikide eri vanuses puudest ja siin võib alati leida inimpelglikke liike, mis majandusmetsades elada ei saa. Eestis on põlismetsi vähe.
Püsimets - metsaosa, kus kasutatakse pidevalt ainult valikraiet, millega tekitatakse uuenduse tekkeks minihäile, kus on piisavalt valgust ja kõrvaldatud otsene juurkonkurents ning parimaid vanemaid puid vabastatakse liigsest konkurentsist. Püsimetsas tehtavate väikehäilude diameeter ei ületa poolt puistu keskmist kõrgust ja seal toimub puistu pideb uuenemine (välja raiutud puude asendumine/asendamine uutega). Püsimetsana saab hakata eelkõige majandama erivanuselisi või kaherindelisi sega- ja okaspuistuid ning hall-lepikuid, kus välja raiutud või välja langevad puud asenduvad pidevalt uutega. Püsimetsa majandamisel tagatakse metsakoosluse stabiilsus, väljaraie ei ole suurem juurdekasvust.
Püstilaasimine ehk kasvavate puude laasimine - alumiste, peamiselt kuivanud okste äralõikamine tüvest noortel kasvavatel puudel varre otsa kinnitatud käsisaega või spetsiaalse kõrglõikuriga harilikult 5-6 meetri kõrguseni. Kasvavate puude laasimise eesmärgiks on oksavaba ja seetõttu kvaliteetsema puidu saamine raieringi lõpuks.
Raadamine - maa-ala puhastamine metsast metsamaa muutmisel mingiks muuks maakategooriaks.
Raidmed (raiejäätmed) - vaata Sortiment
Raiekraad - hooldusraiet iseloomustav näitaja, harvendamisel välja raiutud puude rinnaspindala või mahu osatähtsus (protsentides) raie-eelsest seisust, mis osutab, kui suur osa puudest korraga välja raiutakse. Kasutatav raiekraad sõltub puistu täiusest, vanusest, liigilisest koosseisust, rinnetest ja kasvukohast. Raiekraadi arvutamisel lähevad arvesse ka kokkuveoteedelt raiutavad puud.
Raiekulud - raietööde vastava järgu teostamise kogumaksumus (langetamise, laasimise, järkamise, koondamise ja kokkuveo kulud, sealhulgas tööjõukulud, kütus, amortisatsioon), arvutatakse ülestöötatava metsa 1 m3 kohta.
Raielank - raieks eraldatud metsaosa või puistu, mis on looduses tähistatud, mille kujutis on kantud metsakaardile ja millel raiutav tagavara on hinnatud.
Raiemaht - raietega metsa elusosast teatud perioodi jooksul kas arvestuslikult või tegelikult välja raiutud puidutagavara.
Raierahu - periood kevadel ja suvel, mille ajaks on kehtestatud metsas moratoorium raietöödele. Raierahu eesmärgiks on mitte häirida metsaelustikku (peamiselt linde) nende sigimisperioodil. Riiklikes metsades on 2003. aastast kasutusel raierahu aprilli keskpaigast juuni keskpaigani (täpne kuupäev sõltub vastava kevade ilmastikuoludest).
Raiering - periood uuendusraiest järgmise uuendusraieni samas kohas (ühe metsapõlvkonna eluiga) või ka istandiku kasvatamise kestus rajamisest kuni uuendusraieni; mõiste seostub ühevanuseliste puistute kasvatamisega.
Raiestik ehk raiesmik - lageraielank pärast lageraiet, kuulub lageda ala arenguklassi.
Rinne - ligikaudu ühesuguse kõrgusega puude kogum puistus. Rinnetena eristatakse I, II, järelkasvu ja üksikpuude rinnet. Rinde kõrguseks loetakse rinde enamuspuuliigi keskmist kõrgust. Tagavara arvutatakse esimesele, teisele ja üksikpuude rindele. Rinde hektaritagavara arvutatakse puistuelementide hektaritagavarade summana.
Ruumimeeter - virnastatud puidu mahu otsemõõtmisel kasutatav mõõtühik, näitab virna pikkuse, laiuse ja kõrguse korrutisena saadavat ruumala: 1 ruumimeeter (rahvakeeles “rumm”) on mõõtudega 1x1x1 meetrit õhuvahedega puiduvirna maht. Ruumimeeter (lühend rm) on mitteametlik mõõtühik, teisendatakse kuup- ehk tihumeetriks koefitsientide abil. Koefitsiendi suurus sõltub ümarmaterjali pikkusest, keskmisest diameetrist, puuliigist (leht- või okaspuu), aga ka materjali laasimise ja virnastamise kvaliteedist.
Rõngastamine - kasvavate puude aeglane kuivatamine nendelt koore eemaldamisega kogu ümbermõõdu ulatuses umbes 10 sentimeetri laiuselt, et takistada toitainete liikumist võrast juurtesse. Haabasid rõngastatakse juurevõsude tekke vältimiseks.
Sanitaarraie - hooldusraie liik, mille abil püütakse parandada metsa sanitaarset seisundit. Seisneb nakkusallikaks olevate või kahjustavate putukate paljunemist soodustavate puude eemaldamises metsast, samuti tormi ja lume poolt kahjustatud puude raies. Raiutakse ka ohuallikaks mitteolevaid surevaid või surnud puid, kui see ei vähenda oluliselt metsa elurikkust.
Seemnepuu - puistus valitud hea võra ja tüvega puud (harilikult männid või arukased), mis lageraie käigus raielangile kasvama jäetakse, et saada uue metsapõlve puid looduslikul teel. Männi seemnepuid jäetakse, olenevalt puistu koosseisust ja puude kvaliteedist, 20-40 tükki hektari kohta (uuendust tekib arvestatavalt vaid väherohtuvatel raiestikel), arukaski umbes 10 tükki hektari kohta.
Segamets - kahest või enamast puuliigist koosnev mets, erineb kasvutingimustelt (puuliikide vahelised suhted) ja kasutamisviisilt tunduvalt ühest liigist koosnevast metsast. Segametsad võivad olla okas-segametsad, leht-segametsad või kõige sagedasemana leht-okassegametsad.
Segapuistu - puistu, mille I rindes esineb kaks või enam puuliiki, millest ühegi tagavara või rinnaspindala osatähtsus ei ulatu 90 protsendini. Näiteks on segapuistu juba selline, kui kahe puuliigi korral kaasliigi osatähtsus on üle 10%.
Selguseta ala - vaata Arenguklass
Sihtkaitsevöönd - kaitseala üks vöönditest, kus kaitstakse looduslike protsesside loomulikku arengut (näiteks sood, loodusmetsad), vajalikel juhtudel lubatakse vaid tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist (näiteks võsa lõikamine, puisniitude hooldamine, niitmine ja muud). Sihtkaitsevööndis on keelatud kõik, mis pole seaduses või kaitse-eeskirjas lubatud, seal võib kehtestada ka ajalisi liikumispiiranguid (näiteks lindude pesitsusajaks). Kaitse-eeskirjaga võidakse sihtkaitsevööndis lubada kaitse-eesmärki mittekahjustavat tegevust nagu olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd ja veerežiimi taastamine, marjade, seente ja teiste metsa kõrvalsaaduste korjamine, jahipidamine ja muud.
Sortiment - puu tüvest järkamise teel saadud kindla pikkuse, ladva läbimõõdu ja otstarbega ümarmetsamaterjal. Sortimendid on:
Palk (jämepalk) - teatud miinimummõõtmeid (ladva läbimõõt minimaalselt 18 sentimeetrit, pikkus 3,1 meetrit) ületav laasitud ja järgatud tüve osa (ümarmetsamaterjal), mis sobib saematerjali valmistamiseks.
Peenpalk - ümarmetsamaterjal, mis on tavalisest palgist peenem, minimaalne ladva läbimõõt enamasti 11-12 sentimeetrit.
Paberipuu - 1. kasvav puu, millest ei saa kas tüve mõõtmete või kvaliteedi poolest saetööstusele sobivat palki, kuid millest saab paberipuitu; 2. paberi- ja tselluloositööstusele töötlemiseks minev peenpuit (paberipuit), mille ladva läbimõõt on minimaalselt 6 sentimeetrit ja pikkus vähemalt 3 meetrit.
Küttepuu - küttepuiduks selle erinevates vormides mõeldud puu, tavaliselt peene läbimõõduga või kvaliteedilt tarbepuuks mittesobiv puu, mida lõigatuna kasutatakse soojuse saamiseks.
Raidmed (jääk) - raie käigus tekkiv kõrvalsaadus, puuosad, mis vähemalt esialgu jäävad metsa (oksad, ladvaosad, tüükajupid, vigastusteta tüveosad, juhuslikult maha jäänud sortimendid, lõigatud alusmets ja muud), kasutatakse kokkuveoteede tugevdamiseks, energia- ehk küttehakkepuidu tootmiseks, lehtpuude raiejäätmed (peamiselt haab) ulukite söögiks ja muud. Raidmed takistavad metsakultiveerimisel maapinna ettevalmistamist ja istutamist, nõmmemetsades on need oluliseks toitainete allikaks.
Spoon - õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse eelkõige tavalise vineeri (ristvineeri) valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide katmiseks (spoonimiseks). Spooni toodetakse riketeta ja oksteta vineeripakkudest, millest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi (alla 3 millimeetrised) spoonilehti, mis peavad olema ühtlase paksusega ja võimalikult väheste sisepingetega.
Surnud puit - seisvad surnud ning tüügaspuud.
Säilikpuu - eelmisest metsapõlvest pärinevad üksikud I rinde suured puud, mis on jäetud peale uuendusraiet järgmisse metsapõlve kasvama biomitmekesisuse kaitseks või maastikuilme parandamiseks, varasematel aegadel ka jämedamate sortimentide saamiseks; biosäilikpuu on metsa elustikurikkust toetama jäetud eelmise metsapõlve puu; võivad esineda suuremate puudena nooremate hulgas ja olla erinevatest liikidest.
Sügisistutus - taimede (peamiselt kuuse) istutamine vegetatsiooniperioodi lõpus. Paljasjuurseid okaspuid istutatakse augusti keskpaigast septembri keskpaigani - siis jõuavad taimed juurduda enne külmaperioodi; paljasjuurseid lehtpuid istutatakse pärast lehtede varisemist. Sügisistutust ei kasutata savistel ja turbamuldadel, kus on suur külmakohrutuse oht.
Tagavara - summaarne tüvepuidu kogus metsas, see tähendab puutüvede mahtude summa vastava metsaüksuse kohta. Puistute iseloomustamiseks nende takseerkirjelduste koostamisel antakse kogu eraldise tagavara kõrval puistu hektaritagavara (m3/ha) kasvava ja surnud metsa kohta rinnete ja rindes olevate puuliikide kaupa. Puistu hektaritagavara määratakse puistuelemendi kõrguse ja rinnaspindala põhjal. Ümarmetsamaterjali maht sama puistueraldise tagavarast on jäätmete (kännud, tüvede ladvaosa, koor, ülemõõdu osa) võrra väiksem.
Tagavara juurdekasv - kasvava metsa puidutagavara muutumine aastas. Määratakse puistuelementide tagavara juurdekasvude summana. Tagavara juurdekasvu arvutamiseks kasutatavad matemaatilised mudelid ja tingimused on toodud metsa korraldamise juhendis. Juurdekasv esitatakse kuup-(tihu-)meetrites hektari kohta aastas (m3/ha/a).
Takseerkirjeldus - metsa korraldamisel antakse metsaeraldise kohta esmalt kohustuslikud üldiseloomustavad takseertunnused, järgnevalt kasvava metsa rinnete takseertunnused puuliikide kaupa, olulised metsakahjustused, viimasel kümnel aastal tehtud metsamajandustööd, metsa majandamise kitsendused ja kõrge loodusväärtusega objektide tunnused ning vajadusel eraldise olulised iseärasused.
Talvine raie - metsa raie külmunud mulla korral. Talvine raie hoiab mulla ja järelkasvu kahjustused minimaalsena ning raiutav puit on parimate omadustega; märgades kasvukohatüüpides ongi raie võimalik vaid külmunud mullaga, rohke ilusa järelkasvu esinemisel vaid paksu lumekatte korral.
Tarbepuit - puidu- ja paberitööstust rahuldav puidutagavara osa, see tähendab palkide, pakkude ja paberipuidu kogumaht.
Tekkeviis - puistu tekkimise viis: looduslikult tekkinud või kultuurpuistu (külvi või istutusega rajatud).
Tihnik - halvasti läbipääsetav, väga tihe põõsastega või peente puudega kaetud metsaala.
Tihumeeter - kasvava metsa või metsamaterjalide mahu rahvakeelne mõõtühik. Tihumeeter võrdub ühe kuupmeetri puhta puiduga, 1 tm = 1 m3. Vastandmõiste ruumimeeter, mis on puiduvirna maht koos õhuvahedega.
Torikseened - kandseente hulka, mittelehikulaadsete seltsi kuuluv mitme sugukonna esindajatega seenterühm, mis on eraldatud nende ühise põlvnemise, arenguastme ja viljakehade ehituse põhjal, endise nimega torikulised, Eestis leitud 212 liiki. Viljakehad on ühe- või mitmeaastased, mitmesugused oma suuruse, vormi (kabja-, lehviku- või padjakujulised, muhklikud või vastu pinda liibunud ja teised), välispinna iseloomu (sile või lõheline, paljas, kiuline, harjasjas, viltjas, sametjas ja teised), sisemiste kudede ehituse ja konsistentsi (nahkjad, korkjad, puitunud, lihakad, kiulised), värvuse ja hümenofoori (eoslavakandja) ehituse poolest. Mitmeaastaste torikseente hümenofoori igal aastal uue kihi lisandumisega on see hulgakihiline. Enamik torikseeni on aineringes olulised kui puitu lagundavad saprobiondid, nende mütseel on endofüütne ja tekitab puidumädanikku, mitmed liigid on majaseened ja puitrajatiste mädandajad. Eluspuudel kasvavad torikseened toituvad peamiselt juba surnud puidu rakkudest, vaid mõned liigid on fütopatogeensed.
Tormiheide, tuuleheide - tuule poolt koos juurestikumättaga tervikuna pikali heidetud puu(d).
Tormimurd, tuulemurd - tuule poolt tüvest murtud puu(d), mille juurestik on mullas.
Turberaie – uuendusraie liik, millega soodustatakse uue metsapõlve taimede tekkimist vana metsa turbe all või naabruses; vanad puud annavad seemnest järglasi ning kaitsevad neid külmade, intensiivse päikesekiirguse, lopsaka rohukasvu ja männikärsakate eest. Turberaie korral ei raiuta raieküpset metsa korraga, vaid korduvate raiejärkudega umbes ühe vanuseklassi (20 aasta) jooksul. Turberaie liigid on:
Aegjärkne raie ehk hajaliraie - turberaie liik, kus uuendamisele kuuluv mets raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena ühe kuni kahe raiejärguga, tavaliselt 10-15 aasta jooksul.
Häilraie - turberaie liik, kus uuendamisele kuuluvasse metsa raiutakse esimesel raiejärgul 1-2 kordse puistu kõrguse laiused häilud või tekkinud eeluuenduse kohalt raiutakse varjav vana mets; järgnevatel raiejärkudel laiendatakse esialgseid häile vastavalt loodusliku uuenduse tekkimisele ja uuenduse puude seisukorrale.
Veerraie - turberaie liik, mille korral uuendamisele kuuluva raieküpse puistu idapoolsesse serva (veerde) raiutakse kitsas lageraielank, sest vana metsa turve ja kitsas raiestik võimaldavad vanast metsast pärineval isekülvil hästi tekkida ja kasvada. Lageraiega raiutava metsa veeru (riba) laius võib Eesti metsaseaduse järgi olla kuni vana metsa kõrguse laiune, Soomes analoogsel raiel kuni 50 meetrit. Järgmise riba võib lagedaks raiuda, kui eelmine riba on uuenenud/uuendatud.
Täiendamine – metsakultuuri täiendav puittaimede istutamine hukkunud taimede asemele tavaliselt 2. või 3. või 4. kasvuaasta vegetatsiooniperioodil, et taimede arv vastaks enam-vähem metsakultuuri algtihedusele. Täiendamise vajadus tekib põua, männikärsakate kahjustuse, mittekvaliteetse töö, ebakvaliteetsete taimede kasutamise ja muud tulemusel.
Täius – puistu takseertunnus, mis pole metsas otseselt mõõdetav suurus, vaid arvutatakse rinnaspindala või tagavara kaudu ja on seega suhtarv. Täius iseloomustab kasvuruumi kasutamise astet (puistu täiuslikkust) võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga (puistu kasvuruumi kasutamise poolest täiusliku teoreetilise etalonpuistuga). Täiust väljendatakse protsentides või 1-st väiksema või natuke suurema kümnendmurruna ning leitakse puistu 1 hektari rinnaspindala (või tagavara) jagamise teel sama kõrgusega normaalpuistu (selle täius on 100% ehk 1,0) rinnaspindalaga (või tagavaraga), viimaste kohta saadakse andmed standardtabelist. Täius määratakse igale rindele eraldi.
Tüvemaht – puutüve (see on stereomeetriliselt tüvikoonuse ja koonuse vahepealne kujund) ruumala, väljendatuna kuupmeetrites (tähis v); arvutatakse kasvaval puul rinnaspindala ja kõrguse, langetatud tüvel lõikepindalade ja pikkuse kaudu. Langetatud tüve puhul on kasutatud stereomeetrilisi valemeid (liht- ja liitvalem, keskpinna- ja otspinna valem, kombineeritud valemid). Eestis kasutatakse tüvemoodustajal (puu tüve pikilõiget ümbritsev kõver) põhinevaid valemeid. Tüvemaht määratakse koorega ja kooreta kujul.
Tüvemädanik – puittaimede haigus, mille jooksul tekib seente elutegevuse tagajärjel osaliselt lagundatud puit tüve tsentraalses (küps- või lülipuidulises) surnud puidu tsoonis, vertikaalne asukoht ja ulatus oleneb mädanikku tekitava seene liigist. Puidu värvus mädanikust haaratud osas muutub ümbritsevast puidust tumedamaks. Kõige sagedamini esineb metsapuudest tüvemädanikku harilikul haaval (põhjustajad haavataelik ja haava-tuletaelik) ja harilikul kuusel (põhjustaja kuuse-juurepess).
Tüübirühm - suhteliselt sarnaste muldade ja neis küllalt sarnaste veerežiimide, alustaimestikuliikide ja puistu tootlikkusega (boniteediga) kasvukohatüüpide rühm; näiteks loometsade tüübirühma kuuluvad kastikuloo, leesikaloo ja lubikaloo kasvukohatüüp. Teised tüübirühmad on: nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, salumetsad, soovikumetsad, rabastuvad metsad, rohusoometsad, samblasoometsad ja kõdusoometsad.
Uuendusraie – metsa raie, mille eesmärk on luua eeldused uue metsa tekkimiseks, seda kas metsa kultiveerimise või loodusliku uuenemise teel. Uuendusraie tagab uuele metsapõlvele piisava valguse ja likvideerib või vähendab juurkonkurentsi ning asendab vana, väikese tagavara juurdekasvuga puistu noore puistuga. Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie.
Valgustusraie – hooldusraie kõige varasem liik, tehakse 5-20 aastastes puistutes (kus keskmine rinnasdiameeter on kuni 8 cm) peapuuliiki varjavate puude ja põõsaste eemaldamiseks ning puistu koosseisu reguleerimiseks. Valgustusraie on kõige vajalikum viljakal mullal, rikkaliku lehtpuu-uuendusega okaspuukultuurides ja valgusnõudlike liikide noorendikes. Reeglina ei saada valgustusraiel likviidset ehk kasutuskõlblikku puitu.
Valikraie – raieliik, mida tehakse eelkõige metsakeskkonna või mõnigate liikide kaitseks olevas metsas selle pidevaks uuendamiseks, kuid ka majandusmetsas selle majandamisel püsimetsana. Valikraiel raiutakse puid kõigist vanuseastmetest (jämedusastmetest) enam-vähem proportsionaalselt puude arvuga nendes. Eesmärgiks on puistu, kus arvuliselt kõige enam on nooremate vanuseklasside puid, keskealisi kuni küpseid puid on järjest väheneval hulgal, üksikult on kehtivast uuendusraie vanusest vanemaid puid ja surnud jämedaid puid. Erinevad vanuseastmed kasvavad püsimetsas segamini suuremate või väiksemate gruppidena. Valikraie asendab nii hooldus- kui uuendusraiet ja seda tehakse nii metsa uuendamiseks, noorte ja keskealiste puude kasvu parandamiseks, seemnesaagi suurendamiseks kui puidu varumiseks, samaaegselt kõrgmetsa pidevuse tagamisega. Valikraiel on nii metsakasvatuslik, tulunduslik kui keskkonnakaitseline aspekt. Eestis on metsa majandamise eeskirja järgi valikraie lubatud alates puistu raieküpsuse saavutamisest.
Valmiv mets - vaata Arenguklass
Veerraie – vaata Turberaie
Vesivõsu – vanemate puude tüvedel uinupungadest tekkinud uued võsud (oksad), tekivad puistu tugeva harvendamise järel (lisavalguse mõjul) tammele, sanglepale ja teistele, mis mõnevõrra vähendavad puidu väärtust; võsusid tekib ka võra harvendamise ja okste tugeva tagasilõikamise järel.
Võsa (võsamets) - noored pehmelehtpuud (osa tekkinud juure- ja kännuvõsudest) ja ka kõrged põõsad ning nendega kaetud ala, enamusjuhtudel oleks selle ametlik vaste pehmelehtpuunoorendik või madalmets.
Võsaraie – peene tüvega pehmelehtpuude ja põõsaste vastavalt objektilt (kraavikaldad, liinialused, metsasihid ja muud) eemaldamine tavaliselt võsasaega või võsakiiniga, harvem mootorsaega. Sarnane tegevus toimub valikuliselt metsakultuuride hooldamisel valgustusraiel.
Vääriselupaik – metsahoiualane termin ja metsakategooria, mille all mõeldakse minimaalse inimmõjuga metsaala, kus kasvab põline või haruldane metsakooslus, leidub erilistele elutingimustele viitavaid metsabioloogilisi võtmetunnuseid (erinevas lagunemisastmes lamapuit, erivanuselisus I rindes, häilud, kuivanud, bioloogiliselt vanad ja õõnsustega puud, kasvukohale ebatavaline puistu koosseis, puistu koosneb neljast ja enamast puuliigist ja muud) ja maastikulisi võtmetunnuseid (silmaga nähtav topograafiline objekt, mis loob sobivaid tingimusi vääriselupaikade esinemiseks) ning esineb erilistele elutingimustele viitavaid tunnusliike. Metsaseaduse tähenduses on vääriselupaik kuni 7 ha suurune kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatu, ohualdis või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Riigimetsas korraldab vääriselupaikade kaitset riigimetsa majandaja (RMK). Erametsa puhul saab Keskkonnaministeerium metsaregistrisse kantud vääriselupaiga kaitseks sõlmida kinnisasja omanikuga notariaalse lepingu 20 aastaks, mille põhjal makstakse kinnisasja omanikule iga-aastast vääriselupaikade kasutusõiguse tasu.
Ökoloogiline kestus - metsa ja teiste loodusvarade jätkusuutlik haldamine ja kasutamine sellisel viisil, et biomitmekesisus säilib ja elutegevus kestab häirimatult.
Ökoton ehk servaala - kahe järsult erineva ökosüsteemi, koosluse või biotoobi siirdevöönd, mis sisaldab mõlema tunnuseid ja koosteelemente ning on seepärast neist mõlemast komplekssem või liigirikkam; toimib niinimetatud servaefekt, näiteks metsaservad, veekogude kaldad ja muud on liikide kontsentreerumiskohtadeks: suurenevad liikide arv ja arvukus ning muutub loomade käitumine. Ökotonide rohkus näitab maastiku mitmekesisust ja loob eeldusi biomitmekesisuse suurenemiseks.
Üraskid – 1 – 10 millimeetri pikkused mardikad ürasklaste sugukonna mitmest perekonnast (koore-, võsa-, niine-, säsi-, maltsa-, juure-, puidu-, kääbus-, hiidürask ja teised). Üraskid toituvad puude niineosast, kambiumist ja/või puidust, paljunevad koore all, asustavad surnud ja nõrgestatud puid või toorest metsamaterjali. Sooja ja kuiva suve korral metsa tormikahjustuste järel võivad masspaljunedes (vähemalt kaks põlvkonda suveperioodil) asustada ka elujõulisi puid, hävitades nende kambiumi- ja niinekihi. Eestis leidub üle 60 üraskiliigi, millest väike osa võib kahjustada puid olulisemalt, neist ohtlikem on kuure-kooreürast.
Ürgmets - paljude metsapõlvkondade jooksul looduslikult kujunenud, inimtegevusest täiesti puutumatu mets, mis on jõudnud kliimaksstaadiumisse (taimekooslus on suhteliselt muutumatu) ning kus kasvab mitme põlvkonna puid. Metsa sajanditepikkust ühtlast arengut on neis katkestanud vaid looduskatastroofid (põlengud, tormid, epideemiad). Eestis ürgmetsi ei leidu.
Kasutatud allikad:
Eesti Loodus. Puuseened haabadel. 2005/9
Metsamajanduse alused. Õpik kõrgkoolidele. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus. 2011. 862 lehekülge.
Riigi teataja. Metsa korraldamise juhend. Vastu võetud 16.01.2009 nr 2. Redaktsiooni jõustumise kp:10.10.2022
Riigi teataja. Metsa majandamise eeskiri. Vastu võetud 27.12.2006 nr 88. Redaktsiooni jõustumise kp: 09.04.2021
Riigi teataja. Metsaseadus. Vastu võetud 07.06.2006. Redaktsiooni jõustumise kp: 06.06.2022